VEEL AVASTAMATA: EESTI KUI VÕTTEPAIK, KAASTOOTJA JA VÄRAV VENEMAA TURULE

Eesti produtsentide teadmised ja kogemused rahvusvaheliste filmitegijatega töötamisel ning vajalike oskuste olemasolu, suhteliselt madalad filmimiskulud, kõrgtehnoloogilised vahendid ja teenused on positiivsed tegurid, mis peaksid soodustama Eesti ja Põhjamaade koostööd filmitööstuses ja telesarjade tootmises. Lisades loetellu veel hea vene keele oskuse ja Vene filmitööstuse tundmise, muutuvad tihedamate kontaktide loomise põhjused Põhja-Balti piirkonnas ilmselgeks.

Need on vaid mõned mõtted, mida jagasid 7. juunil Tallinnas peetud Nordic Look 2013 ekpertseminaril „Uus algus – Põhjala filmide ja draamaseriaalide tootmine ning koostöö Eestiga”. Ligi 60 osavõtjaga üritus oli suunatud Põhjamaade filmi- ja draamaseriaalide produtsentidele, Eesti filmiprodutsentidele ja tugiteenuste osutajatele. Tutvustati edulugusid Põhjamaade ja Eesti filmitööstusest ning räägiti filmi- ja seriaalitootjate koostöövõimalustest piirkonnas.

Lisaks Eesti enda võimalustele näevad Põhjamaade filmitegijad Eestit ka kui väravat kolmandatele turgudele, nagu Venemaa ja teised endise Nõukogude Liidu riigid. Veel üks võimalus on kasutada Eestit võttepaigana siis, kui Põhjamaad koos Aasia produtsentidega filme toodavad. Lisaks asutati 2013. aastal Virumaal Eesti esimene piirkondlik filmifond Viru Filmifond, mille eesmärk on kutsuda rahvusvahelisi filmitegijad seal oma teoseid filmima.

Kai Nordberg ja Camilla O’Connor Soome ettevõttest Making Movies OY rääkisid oma Eestis filmimise kogemusest. Filmitööstus kui selline vajab suuri ressursse ja Eesti-suguses väikeses riigis töötavad filmitegijad ei tohiks unustada, et siinsed varustuse ja oskustööliste ressursid võivad olla piiratud. Teisest küljest tunnustasid Nordberg ja O’Connor Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli pingutusi tulevaste professionaalsete filmitegijate harimisel ja kohaliku meeskonna paindlikkust. Kuigi filmitegemine ei pruugi Eestis väiksema eelarvega õnnestuda, kavatsevad Nordberg ja O’Connor järgmise aasta alguses oma uue filmi just siin üles võtta.

Põhjamaade edulood

Viimastel aastatel on Islandil õnnestunud maailma filmitööstuses suuremat tähelepanu äratada ja mitmele rahvusvaheliselt tunnustatud režissöörile silma jääda. Islandi seadused toetavad saareriigis filme väntavaid rahvusvahelisi filmitegijaid, andes neile võimaluse taotleda Islandil kantud filmi- ja seriaalitootmise kulude hüvitamist. Islandi eesmärk on ajalugu ja loodust propageerides rajada Islandile tugev filmitööstus ning toetada tihedamaid sidemeid Islandi ja ülejäänud maailma filmitööstuse vahel, selgitas Islandi Filmikeskuse projektikoordinaator Ari Kristinsson.

Teleseriaalide tootmisest ja planeerimisest ning populaarsete seriaalide „Lilyhammer”, „Taxi”, „Øyenvitne” ja „Mammon” tootmise kaadritagusest tööst rääkisid Norra rahvusringhäälingu NRK produtsendid.

Rahvusvahelist edu saavutanud seriaali „Lilyhammer” tootnud NRK produtsent Tone Rønning ütles, et seriaali edu kodumaal Norras (ja ehk ka Rootsis, kus inimestele meeldib norralaste üle naerda) oli ootuspärane, kuid selle rahvusvaheline edu oli kõigi jaoks meeldiv üllatus. Seriaali on näitamiseks ostnud umbes 180 riiki. Sellise edu pandiks on suurepärased näitlejad, tegijad ning muidugi ka stsenaristid. Norra filmitootjate sõnul koosneb eduka seriaali loonud stsenaristide meeskond vägagi erinevatest inimestest, kelle hulgas on nii professionaalseid kirjanikke kui ka näiteks graafilisi disainereid.

Anagram Film AB tegevjuht Gunnar Carlsson rääkis Rootsi ja Taani tootjate koostöös valminud seriaalist „Sild”, mis oli esimene kahe riigi poolt kaasfinantseeritud projekt. Teleseriaali loomises osalesid ka Norra ja Saksamaa rahvusringhäälingud. Kaastootmine võib seetõttu olla hea lahendus kvaliteetsete projektidele raha leidmisel, aga raskeks võivad selle teha erinevused keeles ja tööpraktikas.

Naistegelased

Põhjamaade teleseriaalide populaarsusest annab tunnistust ka see, et nende formaate on igal pool maailmas kopeeritud. Carlssoni sõnul on suhteliselt autistlik naispolitseinik Taani seriaalist „Kuritegu” ja Rootsi-Taani ühistoodang „Sild” vaid mõned sellised näited. Kuigi seriaalist „Kuritegu” sai alguse nn lumepalliefekt ning teiste seas BBC4’s said suure tähelepanu osaliseks ka teised Põhjamaade draamaseriaalid, on need loodud suhteliselt elitaarsetele vaatajatele, märkis Carlsson.

Taani on terves maailmas peale edukate teleseriaalide ka filmide eest palju tunnustust pälvinud. „Kodumaiseid filme, eriti perekomöödiaid, armastatakse väga,” ütles Kopenhaageni Ülikooli kaasprofessor Peter Schepelern. Vundament Taani filmi- ja teletööstuse edule laoti kümneid aastaid tagasi, kui Taani võimud otsustasid audiovisuaaltööstusele rohkem ressursse eraldada, selgitas Schepelern. Riik toetab tööstust, hoolimata sellest, et riskid on suured. Nagu Carlsson, nimetas ka Schepelern väljapaistvaid naistegelasi üheks Taani filmi edu aluseks.

Seminarile järgnes õppereis Ida-Virumaale. Osalejatele tutvustati piirkonna võimalikke võttepaiku, nagu Kohtla kaevanduspark, Sillamäe linn autentse stalinistliku arhitektuuriga ja Ontika paerannik. Reis võimaldas osalejatel suhelda ning kogemusi ja mõtteid vahetada. Jutuks tulid ka võimalikud filmiprojektid.

Põhjamaade filmi päevad

3.–9. juunini kestnud Põhjamaade filmi päevadel näitasid Katusekino ja Kino Sõprus Tallinnas kõigi viie Põhjamaa mängu- ja dokumentaalfilme (sh „Palme”, „Sugar Man” ja „Armadillo”). Mõned filmid juhatasid sisse eksperdid ning linastusele järgnesid arutelud, kus publikul oli võimalik küsimusi esitada.

Üks populaarsemaid filme oli Norra dokumentaalfilm „Liv ja Ingmar”, mille juhatas sisse Jan Erik Holst Norra Filmi Instituudist. Soome film „Punase metsa hotell”, mis räägib ühe kaameramehe püüetest teha film Hiina pingutustest kliimamuutuse ärahoidmisel, tekitas pika arutelu publiku ja filmi režissööri Mika Koskineni vahel.

Loomemajandussari Nordic Look leidis Tallinnas aset kolmandat aastat järjest. Tänavu toimusid sarja üritused 3.–9. juunini ja keskendusid filmitööstusele. Nordic Look koosnes kahest osast: Põhjamaade filmi päevad ning eksperdiseminar ja õppereis võimalikesse võttepaikadesse Ida-Virumaal. Nordic Look 2013 korraldasid Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis ja FilmEstonia.eu koostöös Põhjamaade saatkondadega Eestis, Pimedate Ööde filmifestivali, Eesti Filmi Instituudi ja teiste partneritega. Üritust toetasid Eesti Filmitööstuse Klaster ja Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Lisa kommentaar